Teeb meem thiab tej txiaj ntsim ntawm cov kev yuav txij nkawm ntxov

Pa Nhia Thao

Paj Nyiag Thoj Source: Cortesy of Pa Nhia Thao

Muaj dab tsis zoo los yog muaj teeb meem dab tsi rau cov kev sib yuav ua txij nkawm thaum ntxov?


Yog thaum tham txog txoj kev mus ua txij nkawm thaum tseem ntxov lawm ces yeej muaj ib cov tswv yim xav sib txawv tias yuav tau txiaj ntsim thiab yuav muaj tau teeb meem rau tej ntxhais hluas uas sub pib lub cuab yig los yog txhua cov neeg sib txawv cov kev sib yuav ua cuab yig ho zoo li cas. Yog li peb ho txheeb ntxiv seb yog li cas tiag.

Paj Nyiag Thoj tau qhia tias "Kuv xav tias cov ntxhais hluas hnoob nyoog tsis tau nto 18 xyoo uas maj mus yuav txiv thaum ntxov ces yuav ua rau nws ntsib txoj kev txom nyem vim nws tsis paub xwb. Twb yog tej me nyuam yaus no xav paub xav sim dhau heev lawm, yog tej leej niam leej txiv tsis muaj kev hlub thiab tsis ua tib zoo qhia rau tej me nyuam txaus ces yuav ua rau tej me nyuam xav sim mus rau kis tsis zoo, ces kuj cuam tshuam txog niam thiab txiv nrog thiab." 

Tsis tas li no los Paj Nyiag Thoj tseem xav tias tej ib puag ncig uas tus ntxhais hluas los yog tus tub hluas ntawd nyob nrog yuav muaj feem cuam tshuam thiab piv txiv li yog "nws (tus hluas ntawd) tau mus nrog nws tej phooj ywg pawg twg nyob, lawv muaj cov kev xav zoo li cas, puas yog cov phooj ywg nyiam txhim kho lawv tus kheej, los yog ib pab muaj kev txawj ntse los yog muaj kev tsim txiaj nyob, nyob nws tau nrog cov phooj ywg tsis tsim txiaj nyob ces nws kuj yuav yuam kev mus yuav txiv yooj yooj yim thiab." 

Paj Nyiag Thoj hais tias yog maj mus yuav txiv ces yuav ua rau tej ntxhais "yuav plam cib fim ntsib tus tib neeg zoo, plam yam yus tsis tau nqes tes ua, tsis tau sim ua dua ib zaug li, yus yuav plam tej no mus, plam tej yam yus me nyuam yaus twb tsim nyog yuav tau ntsib tau mus kawm los tsis tau nad, plam ntsib tus tib neeg zoo, tus yuav ua rau yus lub neej khov kho thiab yus tsis tau ntsib, plan ntau ntau tsav ntau yam heev li os."

Hais txog tej teeb meem uas Hmoob tej hluas pheej tseem zij poj niam ntawd ces Paj Nyiag Thoj hais tias " Kuv xav tias yuav tsum tau muaj kev sib pab los ntawm nom tswv, nom tswv yuav tsum tau coj nruj kiag, ua kiag kom tu, ua kiag kom lawv paub hlo tias qhov no ua tsis tau kiag li nad, ua mas yuav muaj kev txhaum cai li no mas yuav mag kaw txog theem lawv them tsis taus, los yog lawv pab lawv tus tib neeg tsis tau li nod nas."

Txawm tias nyob teb chaws Thaib yuav tau muaj lub koom haum poj niam Hmoob Thaib thiab lub koom haum Hmoob ntawm teb chaws Thaib tau los tsim cov cai tsis pub zij poj niam thiab tos txais tej ntxhais ua neej tsis tsheej rov qab los nrog niam txiv nyob tam li yog yus ib tug me nyuam hauv yus tsev neeg lawm los, Paj Nyiag Thoj xav tias "Kuv xav mas pab tau li ib qeb yom, pab tau rau ib theem, tab sis mas yuav pab tsis tau npaum li cas, vim hais tias tus tib neeg ntawd yuav tau kawm yuav tau tshawb nrhiav yam yuav siv hauv nws lub neeej coj los tiv thaiv tau yus lub neej tiag tiag, tus tib neeg ntawd nws yuav tsum paub nrhiav, yog tias tus tib neeg ntawd nws rov qab los es nws tsis paub nrhiav ces nws yuav rov qab poob rau qhov yuav mus yuav txiv dua ces ua lub neej tsis zoo dua thiab no nas." 

Yog li ntawd ne tsim nyog tej ntxhais los yog tej tub hluas yuav tau npaj lawv tus kheej dab tsi ua ntej lawv yuav mus pib ua lawv lub neej?

Paj Nyiag Thoj hais tias "Ntawm kuv txoj kev xav ces lawv yuav plam txhua tsav txhua yam ces yuav tsum muaj kev kawm nad, yuav tsum tshawb nrhiav kev kawm nas, txhua tsav txhua yam vim tsis muaj cov kev kawm ntau txaus yuav los kho yus lub neej los yog tsim yus lub neej kom zoo txaus nas. Yus thiaj li plam mus lawm. Yog ib qho tseem ceeb tshaj plaws hauv peb lub neej, tsis yog hais tias kawm ntawv tom tsev kawm od!,  yuav tsum los kawm kev siv lub neej tiag tiag nas, vim niam no yog digital world lawm xwb ces yus muaj peev xwm mus tshawb nrhiav tias kev txhim kho yus lub neej ned puas tshwm tawm los, yus mus tshawb li nod tau. Thiab niam no muaj coob coob leej los yog muaj ntawv ntau ntau heev li yom,  hauv Facebook los yog online tej nad yom, thiab yog leej twg nkag tsis txog online, leej twg tsis muaj xov tooj tej los kuj yus yuav tsum saib yus yuav tsum muaj yus li hauv kev ntawm yus tus kheej saib seb tus tib neeg twg yog tus coj zoo no ces yus nkag mus nrhiav pab ntawd los yog tus tib neeg ntawd, mus kawm kev paub kev txawj ntse ntawm tus tib neeg ntawd."

Txuas ntxiv ntawd los Paj nyiaj kuj qhia ntxiv tias kev nyeem ntawd kuj yog tej yam zoo thiab. Nws hais tias ' ntawd yeej yog tej yam zoo mas, kuv kuj yog ib tug neeg tsis nyiam nyeem ntawv thiab tab sis mas, thaum kuv los paub txhim kho, kuv xav kiag tias kuv xav yog ib tug tib neeg muaj qab hau tuaj lawm nas, ces kuv mus muab ntawv los nyeem ces kuv thiaj li paub tias, aud yog yuav ua tus tib neeg zoo yuav tsum kho yus npaum li no sad!, ces kuv thiaj li kho kuv tus kheej zoo lawm, ces kuv thiaj li nyiam nyeem ntawv nad."

Thaum nug txog tias vim li cas Paj Nyiag Thoj thiaj nyiam tsim cov yeeb yaj kiab qhia tej hluas kom txhob maj yuav txiv ces nws qhia tias "Vim kuv tsis tau yuav txiv yom, kuv hnoob nyoog 27 xyoo ces kuv pom kuv cov phooj ywg cov yau kuv los yog cov hlob kuv ib ob xyoo lawv mus yuav txiv tag lawm, peb phaum me nyuam ces tshuav kuv tib leeg nkaus xwb, ces kuv pom hais tias lawv lub neej mus yuav txiv tsis yog hais tias mus yuav es yuav zoo tuaj nas, lawv mus yuav txiv es lawv muaj kev nyuaj siab hais tias tus txiv mus tham hluas nkauj, mag niam pog txiv yawg hais tias yus yog neeg tub nkeeg, ces kuv thiaj xav tias kuv mus kawm los thiab kuv muaj kev paub kev pom thiab tau ua tau pom dhau los thiab ces kuv thiaj yog ib tug pov thawj rau kuv nad yom, cov xib fwb no lawv kuj kawm tim Meskas los thiab yom ces lawv thiaj ua ib qho pov thawj tim khawv rau kuv tias yam kuv tau ntsib niaj hnub no nws yog qhov tseeb tiag, xav muab coj los nthuav qhia rau peb sawv daws."

"Kuv xav hais tias txawm mus yuav txiv lawm los tsis ua li cas, yog hnub no yus twb paub lawm hais tias yus mus yuav txiv es tau ntsib teeb meem tam sim no, thaum yus paub mam li txhim kho yus tus kheej, yog yus tsis paub kuj tsis ua li cas tab sis yog thaum yus twb paub lawm ces yus rov qab tig los saib thiab soj ntsuam yus tus kheej tias ua li no tsis zoo lawm yuav ua rau kuv ntsib teeb meem kuv yuav tau kho kuv tus kheej."

"Kuv xav hais rau cov niam cov txiv uas npaj yuav muaj me nyuam, los yog twb muaj me nyuam es me nyuam twg loj lawm, kom lawv hloov txoj kev xav, tig los muab txoj kev hlub kom ntau ntau rau me nyuam, tab sis txoj kev hlub no yuav tsis yog txoj kev ywj siab me nyuam, yuav tsum yog txoj kev hlub yog tiag, txoj kev hlub los ntawm niam txiv tiag tiag, txoj kev hlub uas yuav tiv thaiv tau kom tus me ntxhais no tsis raug kev txom nyem, nws muaj ntau ntau yam kev hlub los ntawm niam thiab txiv tias yuav hlub li cas thiab hos ntawm tus ntxhais mus ua lub neej yuam kev los nws kuj muaj feem cuam tshuam ntau yam los ntawm niam thiab txiv thiab ntawm lub tebchaws tsis yog muaj tib yam nkaus xwb." 

Txawm li cas los tsis yog Paj Nyiag Thoj tib leej thiaj muaj  cov kev xav zoo li no xwb. Yeej muaj cov kev xav thiab yeej muaj cai ntawm ntau lub tebchaws los tswj cov kev sib yuav rau tiam neej tshiab no lawm, tsis hais yog txiv neej yuav poj niam, poj niam yuav txiv neej, poj niam yuav poj niam, txiv neej yuav txiv neej, nrog rau cov teeb meem tej ntxhais tseem yaus raug yuam los yog raug zij mus ua nyab thaum tseem tsis tau nto 18 xyoo thiab.

Teb chaws Australia yeej muaj tsab cai Marriage Act 1961 thiab tsab cai Marriage Rights 2017 coj los tswj tej neeg uas xav sib yuav ua txij nkawm. Tej neeg uas xav sib yuav yuav tsum muaj hnoob nyoog 18 xyoo rov sauv. Yog ib tug ntawm nkawm niam txiv ntawd tsis tau nto 18 xyoo ces yuav tsum tau ntawv tso cai ntawm tsev hais plaub thiaj yuav tau. Yuav tsum yog tus neeg tsis tau yuav poj niam los yog tsis tau yuav txiv, los yog tom qab sib nrauj thiab tau daim ntawv nrauj ib lub hlis lawm mas thiaj muaj cai yuav tau poj niam los yog yuav tau txiv tshiab.

Australia yeej muaj tej txheej txheem ntau yam yuav tau ua yog xav sib yuav xws li yuav tsum qhia rau lub chaw teev cov kev sib yuav tias npaj yuav sib yuav thiab chob nplhaib, ces mam li mus sib yuav, tab sis yuav tsum tau kos xyeem mem tes rau 3 daig ntawv sib yuav uas muaj tus nkauj nyab, nraug vauv, ob tug neeg ua pov thawj uas yog niam pog txiv yawg thiab niam tais yawm txiv nrog kos xyeem mem tes nrog rau tus mej koob uas ntxis nkawv ua txij nkawm ntawd rau hauv 3 daig ntawv no mas thiaj raug lees paub tias nkawv sib yuav raug kev raug cai ntawm teb chaws Australia no lawm. Txuas ntxiv ntawd yuav tsum tau xa ib daim ntawv no mus rau lub cuam chav uas teev zwm tej neeg yug tshiab, tas sim neej, los yog sib yuav tshiab () ntawm lub xeev koj nyob thiab koj yuav tsum thov ib daim ntawv pov thawj sib yuav no khaws cia kom thaum koj xav hloov los yog pauv npe tshiab ces koj thiaj tau siv thiab qhia tau tias koj sib yuav raug kev raug cai tiag lawm. Hos nyob txawv teb chaws ces yuav tsum muaj cov mej koob neeg Australia uas muaj cai txis txij nkawm ua pov thawj mas thiaj raug lees paub tias sib yuav raug kev raug cai lawm.

Raws li Australian Bureau of Statitstics tau qhia txog cov neeg sib yuav ntawm teb chaws Australia no rau xyoo 2019 ces yeej muaj neeg txog li 113,815 tug sib yuav tab sis kuj tau muaj txog li 49,116 tus neeg sib nrauj lawm thiab. Tsuas muaj cov neeg same-sex (poj niam yuav poj niam los yog txiv neej yuav txiv neej) sib yuav txog 5,507 tus xwb tom qab nom tswv Australia tau tsim tsab cai pub cov neeg same-sex sib yuav ua txij nkawm tau ntawm teb chaws Australia no. Tsis tas li no los kuj tau muaj neeg sib yuav ua txij nkawm tsawg li ntawm 2.4% (4.6%) rau xyoo 2019 no lawm xwb. Cov hnoob nyoog nrab thaum lawv sib yuav rau cov poj niam yog 30.5 xyoos hos txiv neej yog 32.3 xyoos. Tab sis tej poj niam yuav txiv rau lub caij lawv muaj hnoob nyoog 25 txog 29 xyoo ntau tshaj tab sis kuj yog lub caij tej neeg no sib nrauj coob kawg li thiab. 

Yog li ntawd thiaj muaj ntau yam laj thawj ntawm ntau lub koom haum tau qhia tias ua rau tej neeg sib nrauj raws li hauv qab no xws li:

  • Sib yuav ntxov heev thaum tseem yau thaum tsis tau paub tab.
  • Muaj txoj kev cia siab rau tus poj niam los yog tus txiv loj heev uas nws ua tsis tau li yus xav ua kom tau.
  • Plam txoj kev kub siab los tab lub cuab lub yig thiab txoj kev niam txiv tiag tiag.
  • Muaj teeb meem sib cav sib ceg tas mus li tsis paub hais lus kom sib haum thiab daws tej teeb meem tsis haum xeeb ntawm tus niam thiab tus txiv kom rov qab tig los zoo.
  • Vim txoj kev hlub tsuag, tsis muaj txoj kev sov siab li qub lawm.
  • Muaj tej niam pog txiv yawg los sis niam tais yawm txiv txhub thiab haus ntxias kom ua phem.
  • Mloog tau tias zoo li ib tug phooj ywg xwb tsis yog niam txiav lawm.
  • Tsis kam pw ua ib txag lawm.
  • Ua plees ua yig ntxeev siab mus tham hluas.
  • Quav dej quav cawv los yog yaj yeeb txhaum cai.
  • Coj tej cwj pwm nruj tsim thiab tsim teeb meem kub ntxhov.
  • Kev txom nyem nyiaj txiaj siv.
Txawm li cas los tom qab ib nkawm niam txiv sib nrauj tag lawm ces lawv kuj muaj txoj kev kaj siab thiab zoo siab dua lub caij lawv tseem sib yuav ua txij nkawm thiab tab sis lawv kuj txhawj xeeb txog lawv tej me nyuam, cov kev txom  nyem nyiaj txiaj thiab hauj lwm ua kom lawv rov qab ua tau lub neej tshiab txuas ntxiv thiab.

Yog tham txog tias yog thaum tej ntxhais hluas hnoob nyoog tsis tau nto 18 xyoo mus yuav txiv ho yuav muaj teeb meem dab tsi rau lawv no ces, kuj tau muaj ntau cov koom haum li Pan International, Girl not brides, Institution of Family Study, International Women Health Coalition (IWHC), the Conversation thiab ntiaj teb lub koom haum tswj kev noj qab haus huv yeej tau qhia tias muaj nteeb meem tsis zoo ntau yam rau tej ntxhais no li hauv qab no xwb li:

  • Yuav ua rau tej ntxhais no plam ntau yam cib fim tsis tau ua li tej me nyuam yaus tsim nyog tau ua rau lub caij lawv tseem yog me nyuam yaus.
  • Plam cib fim kawm ntawv kawm txuj ci kom nrhiav tau hauj lwm zoo ua thiab pab tau lawv lub neej vam meej ces yuav raug kev txom nyem.
  • Yuav ua rau tej ntxhais no muaj teeb meem rau lawv lub cev thiab txoj kev noj qab haus huv vim lawv lub cev tseem nyuam qhuav loj xwb, tsis tau npaj txhij yuav los ua ib tug neej niam los yog yug me nyuam, ces yuav ua rau tej me nyuam lawv yug tau tas sim neej ntau lim tiam tom qab tuaj, ua rau tej me nyuam tuag hauv plab los yog ua rau muaj teeb meem rau tej me nyuam yug tshiab no.
  • Yuav ua rau lawv muaj cib fim tas sim neej rau lub caij yug me nyuam txog 5 npaug ntau tshaj cov poj niam muaj hnoob nyoog lawm mam yuav txiv.
  • Yuav ua rau tej ntxhais no muaj teeb meem nyuaj siab ntxhov plawv vim lawv lub hlwb tau qoos txaus thiab tsis tau npaj yuav los tab lub cuab yig, los yog muaj me nyuam. Ua rau lawv tsis paub txog lub luag hauj lwm ntawm cov kev ua ib yim neej ces yuav raug lawv tus txiv tsim kev kub ntxhov rau, los yog yuav kis tau cov kab mob kas cees ntau yam.
  • Tej zaum kuj yuav raug lawv tus txiv tsim teeb meem kub ntxhov los yog ntaus lawv lub cev ntaj ntsug tau.
  • Vim yog tim tej kab lis kev cai ntawm ib tsav neeg twg, tej nqe tshoob kos uas ib txwm coj ib txwm ua.
Txawm li cas los kuj tseem muaj ib txhia xav tias cov kev sib yuav thaum tseem hluas los yog sib yuav ntxov no kuj tau txais ntau yam txiaj ntsim zoo thiab xws li:

  • Ua rau tau pib lub neej thaum ntxov thaum yus tseem hluas thaum tseem muaj zog tsis muaj mob kom yus tau ua ntau yam nrog yus tej me nyuam thiab kom txhob muaj hnoob nyoog sib txawv deb nrog yus tej me nyuam kom zoo tam li yog lawv ib tug phooj ywg.
  • Thaum tseem hluas hnoob nyoog 20 tawm xyoo ntawd yog ib lub caij zoo heev rau cov kev ua lub neej, kev ncig, kev npaj yus lub cuab yig, kev ua hauj lwm thiab khwv nyiaj los pab yus lub cuab yig, thiab npaj tub kis thaum tseem hluas. Hos yog cia yus muaj hnoob nyoog lawm mam yuav txiv ces ntshai tsam muaj mob los yog ho muaj tsis tau me nyuam los sis yog thaum muaj me nyuam ces laus lawm ho laj laj tu tej me nyuam mos.
  • Txiav txim siab kiag lawm tias yuav los npaj yus lub neej lawm.
Yog li ntawd thiaj li tau muaj ib cov kev taw qhia ntau yam coj los pab kom tej ntxhais tseem yau txhob raug tej teeb meem uas raug yuam mus yuav txiv thaum tseem yau los yog pab tej niam txiv kom tsis txhob sib nrauj li txuas ntxiv no:

  • Yuav tsum tsim ib cov kev taw qhia los txhawb nqa thiab pov puag tej ntxhais txoj cai.
  • Qhia thiab ntxhawb nqa thiab muaj kev koom tes ntawm tej zej zog los pab daws tej teeb meem no.
  • Hloov tej neeg txoj kev xav kom tso tseg cov kev yuam los yog txhob cia tej ntxhais tseem yau mus ua nyab vim lub koom haum Equality now yeej tau qhia hais tias cov kev yuam tej ntxhais tseem yau mus ua nyab yog ib cov kev ua txhaum leej tib neeg txoj cai thiab twb tau muaj tej ntxhais hluas hnoob nyoob tsis tau nto 18 xyoo mus ua nyab txog 720 million tus thoob ntiaj teb no lawm. Thiab raws li lub koom haum IWHC tseem tau twv tias ntshe 10 xyoo ntxiv no ntshe tseem yuav muaj tej ntxhais hluas hnoob nyoog tsis tau nto 18 xyoo ntau tshaj li 140 million tus mus yuav txiv thojj ntuj no ntxiv thiab. 
  • Yuav tsum tsim cov kev pab cuam sab laj daws cov teeb meem pab rau txoj kev ua txij nkawm.
  • Hloov kho nom tswv tej cai tswj tej cuab yig, xyuas kom tej cuab yig tau txais kev pab cuam, los yog tau them se tsawg los yog xyuas kom lawv tau cov nyiaj welfare siv.
  • Nrog xyuas kom tej neeg khwv tau nyiaj siv, kom nrhiav tau hauj lwm ua, tau vaj tse nyob kom txhob ua rau lawv nyuaj siab ntxhov plawv uas yuav ua rau lawv sib nrauj los yog raug teeb meem rau lawv yim neeg.
  • Teeb txheeb ntxiv tias seb tej poj niam los yog txiv neej ho muaj kev vam kev cia siab tias yuav tau dab tsi los ntawm cov kev sib yuav ua txij nkawm, thiab nug tias vim li cas lawv ho sib yuav thiab muaj yam dab tsi pab kom lawv xav sib yuav nyob ua ke mus ntev los yog muaj dab tsi uas yuav ua rau lawv sib nrauj.
Ces cov kev sib yuav ua txij nkawm no thiaj tsis yog muaj teeb meem rau tib cov ntxhais hluas hnoob nyoog tsis tau nto 18 xyoo xwb tab sis yeej tseem muaj teeb meem cuam tshuam txog ntau cov neeg ua sib yuav thiab ua rau lawv sib nrauj los yog raug ntau yam teeb meem thiab tag nrho txhua tus neeg ntiag tug mus txog tej koom haum tej zejzog thiab nom tswv nrog rau ntiaj teb no yuav tau koom tes los nrog daws cov teeb meem no ua ke, tsis yog tib cov teeb meem muaj rau ib pawg neeg twg los yog ib cheeb tsam twg los sis yog ib lub teb chaws hauv ntiaj teb no xwb, kom thiaj li yuav ua tau raws li ntiaj teb lub koom haum koom haiv cov hom phiaj txhim kho kom sawv daws tau txais vaj huam siab luag ntawm tej poj niam txiv neej, dim ntawm txoj kev tshaib nqhis, tau txais kev kawm thiab ua tau lub neej vam meej muaj kev txhim kho uas ceev txuag tau tej ib puag ncig kom txhob raug txov thiab siv tau mus ntev ntawd.


Mloog tau  rau hnub zwj Teeb (Thursday) thaum 6 pm AEDT thiab hnub zwj Hnub  (Sunday) thaum 11 am AEDT los yog koom tau ntxiv ntawm  thiab subscribe los sis yog download thiab mloog tau ntau cov podcasts (xov xwm ua suab) ntawm, thiab  los yog download  kom koj mloog tau SBS Hmong. 


Share