Dala barak ita haree, lee ka rona kobertura mídia ruma kona-ba prosesu tribunál nian no termu sira hanesan "alega, alegadu no alega" sei fo sai iha fatin hotu-hotu..
Termu ida ne'e hamosu krítika, ema kestiona kona-ba se mídia sira justu no ekilibradu bainhira uza liafuan ne'e. Maibé, termu ne'e iha papél krusiál iha relatóriu tribunál nian. Ida-ne'e uza atu respeita sistema judisiál, ida-ne'e mos atu evita fó julgamentu ba ema sira ne'ebé envolve iha kazu sira ka atu muda juri ida, ida-ne'e mos proteje jornalista, mídia, fonte sira no públiku.
Mídia nia direitu atu halo relatóriu iha sala julgamentu nian maka parte fundamentál ida hosi demokrasia. Iha ne'e maka oinsá uza 'alegadu' iha notísia respeita direitu ne'e.
Saida maka signifika 'alegadu'?
Tuir Director ba sentru midia no komunikasaun hosi fakuldade Lei, Melbourne Law School Associate Professor Jason Bosland hatete katak "liafuan Alega ka Alegadu, dalabarak uza hosi mídia hodi "indika katak ema ruma deskonfia envolve iha hahalok partikulár", tuir
Maibé ida-ne'e la limita ba hahalok kriminozu ka hahalok aat.
Nia hatete ba SBS Examines" Dala barak uza bainhira ema ida hetan akuzasaun . . . no uza hodi indika katak sira deskonfia,".
"Ida-ne'e bele mos indika katak iha razaun razoavel sira atu deskonfia ema ne'e halo ona hahalok partikulár ida maibé katak nia seidauk hetan konfirmasaun, ka hetan julgamentu."
Hanesan Mídia importante tebes atu kuidadu atu implika ka deklara hanesan faktu ida katak ema ida halo ona hahalok partikulár ida. Bele iha konsekuénsia kriminál no finanseira ne’ebé grave ba jornalista no organizasaun mídia sira ne’ebé halo nune’e.
A/Prof Bosland esplika " "Área rua ne'ebé bainhira publika materiál kona-ba ema sira ne'ebé karik envolve iha hahalok aat ka atividade kriminál maka difamasaun no desprezu ba tribunál".
Desprezu ba Tribunál
A/Prof Bosland hatete " "[Desprezu ba tribunál] maka kona-ba proteje ema ida nia direitu ba julgamentu ne'ebé justu no la prejudika julgamentu,".
Depende ba juis ka juri atu determina kulpa ka inosénsia.
"Se mídia sira publika katak ema ruma komete ona ofensa ida no bainhira ema ne'e seidauk hetan julgamentu ba ofensa ne'e, bele interfere ho prosesu razaun juri nian".
Iha , , desprezu ba tribunál bele inklui kontaktu ho juradu sira no interfere ho sasin sira ka ofisiál tribunál nian.
Sira ne'ebe iha desprezu bele refere ba Departamentu Ministriu Pbliku ka ba tribunl nia protonotriu, funsionriu judisiriu ne'ebe bele atua nuudar prokuradr iha prosesu desprezu ka iha Ingles sira bolu .
A/Prof Bosland esplika " Sira sei hasoru saida maka esensialmente julgamentu kriminál ba ofensa kriminál ida no bele hetan sansaun kriminál ne'ebé maka impoin ba publikasaun ida-ne'e"
Sansaun ba jornalista sira bele inklui multa ka prizaun.
Difamasaun
Tuir A/Prof Bosland "Difamasaun makahahalok ida hanesan "publika buat ruma ne'ebé sei hamenus ema ida iha estimativa ema seluk nian".
Nia hatutan tan "Bainhira ema ida hetan akuzasaun, jornalista sira bele publika katak sira alegadu komete fraude ka polísia alega katak sira komete fraude no sira besik atu hasoru prosesu komete nian,".
"Porezemplu, hatete katak ema ida komete ona fraude no publika ida-ne'e ho maneira ne'e sei satisfás saida maka koñesidu hanesan kauza asaun nian iha difamasaun."
Nia hatete katak uza 'alegadu' iha instánsia ida-ne'e sei fornese ba jornalista defeza ba lia-loos. Defeza lia-loos nian maka hanesan defeza ida hosi defeza barak hasoru reklamasaun difamasaun nian, inklui opiniaun onestu, interese públiku, no trivialidade.
Defeza ba lia-loos bele mós uza bainhira halo relatóriu kona-ba prosesu sira antesipadu.
Nia hatete tan katak defeza lia-loos nian funsiona iha "favor ba mídia".
"Razaun tanba saida maka jornalista sira sei uza 'alegadu katak halo ona fraude' duke hatete katak ema ne'e halo ona buat hirak ne'e, ne'e sala ba fraude atu asegura katak ita-boot iha defeza ba lia-loos".
Defeza ba Lia-loos bele mós proteje jornalista sira ne'ebé publika ona reportajen investigativu, molok akuzasaun ka kondenasau
A/Pro Bolands hatete "Se ita-boot hanesan repórter investigativu ida, ita-boot iha evidénsia hotu ne'ebé hatudu katak ema ida komete fraude no ita-boot hakarak publika ida-ne'e hanesan espozisaun ida iha mídia . . . saida maka ita-boot halo maka ita-boot publika evidénsia sira-ne'e hotu no buat hotu ne'ebé ita-boot halibur ona hamutuk ho alegasaun katak ema ida 'alega katak komete ona fraude,".

Pesoál mídia nian, Lisa Wilkinson, ko'alia ba mídia sira iha Tribunál Federál Austrália nian liur iha Sydney, hafoin manán prosesu difamasaun ne'ebé lori hasoru Network 10. Credit: Bianca De Marchi/AAP Image
A/Prof Bosland hatete tan enkuantu ida-ne'e "distinsaun responsabilidade ida, ida-ne'e importante" tanba ida-ne'e bele fornese ba jornalista ida defeza ba interese públiku.
Se la halo distinsaun, ida-ne'e bele espoin repórter ba responsabilidade, se hetan akuzasaun ba difamasaun, tanba la envolve iha "jornalizmu responsavel"
Nia esplika "Ita-boot halo ona alegasaun ida katak ema ida komete duni fraude. Maibé ita-boot nia evidénsia karik la rasionalmente lori ba konkluzaun ne'ebá,".
"Karik sufisiente atu hatudu ba diresaun ne'ebá, nune'e se ida-ne'e de'it maka ita-boot hatete, iha posibilidade boot katak ita-boot sei haree hanesan jornalista ida ne'ebé responsavel no iha defeza "jornalizmu responsavel" ne'ebé disponivel ba ita-boot".
Enkuantu balun bele akuza jornalista sira katak la fornese relatóriu justu no imparsiál iha prosesu tribunál, iha responsabilidade legál no étika ne'ebé membru sira hosi mídia tenke halo tuir hodi limita risku hosi konsekuénsia legál sira.
Uza liafuan 'alegadu' iha reportajen la signifika katak jornalista ida halo a favor ba arguidu ka rekerente, maibé respeita prosesu kriminál no proteje la'ós de'it sira-nia an rasik no sira-nia notísia, maibé sira-nia fonte no ema hotu ne'ebé envolve iha istória.
Enkuantu jornalista sira ne’ebé hetan desprezu ba tribunál bele hetan sansaun kriminál ne’ebé impoin ba sira. Sira ne'ebé maka hetan difamasaun maka iha responsabilidade pesoál, hanesan mós organizasaun mídia ne'ebé maka publika konteúdu. Parte rua bele responsabiliza hodi selu prejuizu ba ema/instituisaun ne'ebé sira difama.
Iha mós instánsia sira kona-ba estragu agravadu sira.
A/Prof Bosland haktuir " ida-nee maka estragu sira ne'ebé rekompensa ba kriminozu ne'ebé arguidu, iha kazu ida-ne'e jornalista ne'e envolve iha hahalok ne'ebé agrava ona no prejuízu ne'ebé kauza ona ba ema ne'e,".
Importánsia demokrátiku hosi relatóriu tribunál nian
Enkuantu iha burokrasia barak ba jornalista sira ne'ebé buka relatóriu iha tribunál, A/Prof Bosland hamriik metin katak tantu mídia no tribunál harii ona sistema ida ne'ebé onestu ne'ebé presiza respeita malu.
"Ita-boot bele publika buat hotu ne'ebé ita-boot gosta bainhira atu relata kazu tribunál ida, hanesan buat hotu-hotu ne'ebé maka fó sai ona iha tribunál iha instánsia barak liu, maibe iha exesaun balu ba ida-ne'e. Bainhira ita-boot fornese relatóriu ida ne'ebé justu no loos kona-ba saida maka alega katak akontese ona . . . .entaun ida-ne'e di'ak tebes,".
"Lei buka atu halo balansu hodi husu la'ós kona-ba se ita-boot uza ona termu ne'ebé alega iha kontestu ne'ebá, maibé kona-ba se ita-boot fornese ona relatóriu ida ne'ebé justu no loos kona-ba saida maka akontese durante prosesu tribunal ne'e lao."
Nia hatete katak relatóriu ne'ebé justu no loos kona-ba tribunál maka parte krusiál ida hodi harii konfiansa nasaun nian la'ós de'it iha tribunál sira maibé iha demokrasia tomak.
"Ida ne'e la'ós de'it ba benefísiu ba mídia, maibé mos fo benefísiu ba tribunál sira mós. Tribunál sira iha interese loloos hodi asegura katak mídia sira bele fó sai saida maka akontese iha tribunál tanba fó lejitimidade ba prosesu".
"Mídia nia abilidade atu fó sai loloos saida maka akontese iha tribunál maka fundamentál tanba ida-ne'e hamosu konfiansa ne'ebé públiku ba sistema legál. Buat sira ne'e la akontese iha odamatan taka ka nia kotuk no mídia livre atu fó sai ida-ne'e".
"Importante atu hanoin katak regra sira-ne'e kona-ba saida maka bele relata no saida maka labele ... sira tenke diriji ba fasilita konfiansa iha sistema judisiál.""